Proovi ise enne Lahendus on peidus. Ava nii palju, kui parajasti vaja.
1. Vihje 2. 1. samm 3. Kogu lahendus Vihje Sirge tõusu saad kahe punkti koordinaatide muutude jagatisena. Ristuvate sirgete tõusude korrutis on − 1 -1 − 1 . Punkt D D D on mõlemal sirgel, seega lahenda võrrandisüsteem.
Näita vihjet Näita kogu lahendust 1 Küsimus 1 Samm 1: Leia sirge AB tõus Esimeses küsimuses tuleb koostada sirge A B AB A B võrrand. Kõigepealt leiame tõusu punktide A ( − 1 ; 6 ) A(-1;\,6) A ( − 1 ; 6 ) ja B ( 5 ; 3 ) B(5;\,3) B ( 5 ; 3 ) kaudu.
Kirjutame tõusu valemi.
k = y 2 − y 1 x 2 − x 1 k = \frac{y_2 - y_1}{x_2 - x_1} k = x 2 − x 1 y 2 − y 1 Asendame punktide A A A ja B B B koordinaadid.
k A B = 3 − 6 5 − ( − 1 ) = − 3 6 = − 0,5 k_{AB} \mathrel{\htmlData{seg=1}{=}} \htmlData{seg=1}{\frac{3 - 6}{5 - (-1)}} \mathrel{\htmlData{seg=2}{=}} \htmlData{seg=2}{\frac{-3}{6}} \mathrel{\htmlData{seg=3}{=}} \htmlData{seg=3}{\hl{-0{,}5}} k A B = 5 − ( − 1 ) 3 − 6 = 6 − 3 = − 0 , 5 Miks nii? Tõus näitab, kui palju muutub y y y , kui x x x suureneb ühe võrra. Tõus on negatiivne, seega sirge langeb vasakult paremale. 2 Küsimus 1 Samm 2: Koosta sirge AB võrrand Kirjutame sirge võrrandi punkti A ( − 1 ; 6 ) A(-1;\,6) A ( − 1 ; 6 ) ja tõusu − 0,5 -0{,}5 − 0 , 5 kaudu.
y − 6 = − 0,5 ( x − ( − 1 ) ) y - 6 = -0{,}5(x - (-1)) y − 6 = − 0 , 5 ( x − ( − 1 )) Avame sulud.
y − 6 = − 0,5 x − 0,5 y - 6 = -0{,}5x - 0{,}5 y − 6 = − 0 , 5 x − 0 , 5 Viime arvu − 6 -6 − 6 paremale poole.
y = − 0,5 x + 5,5 \hl{y = -0{,}5x + 5{,}5} y = − 0 , 5 x + 5 , 5 Miks nii? Kontroll punktiga B ( 5 ; 3 ) B(5;\,3) B ( 5 ; 3 ) : − 0,5 ⋅ 5 + 5,5 = − 2,5 + 5,5 = 3 -0{,}5 \cdot 5 + 5{,}5 = -2{,}5 + 5{,}5 = 3 − 0 , 5 ⋅ 5 + 5 , 5 = − 2 , 5 + 5 , 5 = 3 . Punkt B B B on sirgel. 3 Küsimus 2 Samm 3: Leia sirge CD tõus Teises küsimuses on sirge C D CD C D risti sirgega A B AB A B . Ristuvate sirgete tõusude korrutis on − 1 -1 − 1 .
Kirjutame ristuvuse tingimuse.
k A B ⋅ k C D = − 1 k_{AB} \cdot k_{CD} = -1 k A B ⋅ k C D = − 1 Asendame k A B = − 0,5 k_{AB} = -0{,}5 k A B = − 0 , 5 ja avaldame k C D k_{CD} k C D .
k C D = − 1 : ( − 0,5 ) = 2 k_{CD} \mathrel{\htmlData{seg=1}{=}} \htmlData{seg=1}{-1 : (-0{,}5)} \mathrel{\htmlData{seg=2}{=}} \htmlData{seg=2}{\hl{2}} k C D = − 1 : ( − 0 , 5 ) = 2 Miks nii? Ristuva sirge tõus on vastandarvu pöördarv: − 0,5 = − 1 2 -0{,}5 = -\frac{1}{2} − 0 , 5 = − 2 1 , selle pöördarv on − 2 -2 − 2 ja vastandarv 2 2 2 . 4 Küsimus 2 Samm 4: Koosta sirge CD võrrand Kirjutame sirge võrrandi punkti C ( − 2 ; − 1 ) C(-2;\,-1) C ( − 2 ; − 1 ) ja tõusu 2 2 2 kaudu.
y − ( − 1 ) = 2 ( x − ( − 2 ) ) y - (-1) = 2(x - (-2)) y − ( − 1 ) = 2 ( x − ( − 2 )) Lihtsustame ja avame sulud.
y + 1 = 2 x + 4 y + 1 = 2x + 4 y + 1 = 2 x + 4 Viime arvu 1 1 1 paremale poole.
y = 2 x + 3 \hl{y = 2x + 3} y = 2 x + 3 Miks nii? Kontroll punktiga C ( − 2 ; − 1 ) C(-2;\,-1) C ( − 2 ; − 1 ) : 2 ⋅ ( − 2 ) + 3 = − 4 + 3 = − 1 2 \cdot (-2) + 3 = -4 + 3 = -1 2 ⋅ ( − 2 ) + 3 = − 4 + 3 = − 1 . Punkt C C C on sirgel. 5 Küsimus 3 Samm 5: Leia lõikepunkt D Kolmandas küsimuses on punkt D D D mõlemal sirgel, seega rahuldab ta mõlemat võrrandit.
Kirjutame võrrandisüsteemi.
{ y = − 0,5 x + 5,5 y = 2 x + 3 \begin{cases} y = -0{,}5x + 5{,}5 \\ y = 2x + 3 \end{cases} { y = − 0 , 5 x + 5 , 5 y = 2 x + 3 Võrdsustame paremad pooled.
2 x + 3 = − 0,5 x + 5,5 2x + 3 = -0{,}5x + 5{,}5 2 x + 3 = − 0 , 5 x + 5 , 5 x x x -iga liikmed viime vasakule ja arvud paremale poole.
2,5 x = 2,5 2{,}5x = 2{,}5 2 , 5 x = 2 , 5 Jagame mõlemaid pooli arvuga 2,5 2{,}5 2 , 5 .
Asendame x = 1 x = 1 x = 1 sirge C D CD C D võrrandisse.
y = 2 ⋅ 1 + 3 = 5 y \mathrel{\htmlData{seg=1}{=}} \htmlData{seg=1}{2 \cdot 1 + 3} \mathrel{\htmlData{seg=2}{=}} \htmlData{seg=2}{\hl{5}} y = 2 ⋅ 1 + 3 = 5 Kirjutame punkti D D D koordinaadid.
D ( 1 ; 5 ) \hl{D(1;\,5)} D ( 1 ; 5 ) Miks nii? Kontroll sirgega A B AB A B : − 0,5 ⋅ 1 + 5,5 = 5 -0{,}5 \cdot 1 + 5{,}5 = 5 − 0 , 5 ⋅ 1 + 5 , 5 = 5 . Mõlemad sirged läbivad punkti ( 1 ; 5 ) (1;\,5) ( 1 ; 5 ) . 6 Küsimus 3 Samm 6: Arvuta lõigu CD pikkus Kirjutame kahe punkti vahelise kauguse valemi.
d = ( x 2 − x 1 ) 2 + ( y 2 − y 1 ) 2 d = \sqrt{(x_2 - x_1)^2 + (y_2 - y_1)^2} d = ( x 2 − x 1 ) 2 + ( y 2 − y 1 ) 2 Asendame punktide C ( − 2 ; − 1 ) C(-2;\,-1) C ( − 2 ; − 1 ) ja D ( 1 ; 5 ) D(1;\,5) D ( 1 ; 5 ) koordinaadid.
∣ C D ∣ = ( 1 − ( − 2 ) ) 2 + ( 5 − ( − 1 ) ) 2 = 3 2 + 6 2 = 9 + 36 = 45 |CD| \mathrel{\htmlData{seg=1}{=}} \htmlData{seg=1}{\sqrt{(1 - (-2))^2 + (5 - (-1))^2}} \mathrel{\htmlData{seg=2}{=}} \htmlData{seg=2}{\sqrt{3^2 + 6^2}} \mathrel{\htmlData{seg=3}{=}} \htmlData{seg=3}{\sqrt{9 + 36}} \mathrel{\htmlData{seg=4}{=}} \htmlData{seg=4}{\id{ahel-18}{\sqrt{45}}} ∣ C D ∣ = ( 1 − ( − 2 ) ) 2 + ( 5 − ( − 1 ) ) 2 = 3 2 + 6 2 = 9 + 36 = 45 Lihtsustame juure ja leiame ligikaudse väärtuse.
45 = 3 5 ≈ 6,7 \id{ahel-18}{\sqrt{45}} \mathrel{\htmlData{seg=1}{=}} \htmlData{seg=1}{3\sqrt{5}} \mathrel{\htmlData{seg=2}{\approx}} \htmlData{seg=2}{\hl{6{,}7}} 45 = 3 5 ≈ 6 , 7 Miks nii? 45 = 9 ⋅ 5 = 3 5 ≈ 6,708 \sqrt{45} = \sqrt{9 \cdot 5} = 3\sqrt{5} \approx 6{,}708 45 = 9 ⋅ 5 = 3 5 ≈ 6 , 708 . Lõik C D CD C D on punkti C C C kaugus sirgest A B AB A B , sest C D CD C D on sirgega A B AB A B risti.VASTUS 1) Sirge A B AB A B võrrand on y = − 0,5 x + 5,5 y = -0{,}5x + 5{,}5 y = − 0 , 5 x + 5 , 5 . 2) Sirge C D CD C D võrrand on y = 2 x + 3 y = 2x + 3 y = 2 x + 3 . 3) Punkt D D D on D ( 1 ; 5 ) D(1;\,5) D ( 1 ; 5 ) ja lõigu C D CD C D pikkus on 45 = 3 5 ≈ 6,7 \sqrt{45} = 3\sqrt{5} \approx 6{,}7 45 = 3 5 ≈ 6 , 7 ühikut.
Levinud vigaRistuva sirge tõusuks võetakse vastandarv 0,5 0{,}5 0 , 5 või pöördarv − 2 -2 − 2 . Ristuvate sirgete tõusude korrutis peab olema − 1 -1 − 1 , seega k C D = 2 k_{CD} = 2 k C D = 2 .
k C D = 0,5 k_{CD} = 0{,}5 k C D = 0 , 5 vale ristuvuse tingimus
Levinud vigaKauguse valemis jäetakse arvestamata miinusmärgid: 1 − ( − 2 ) = 1 − 2 = − 1 1 - (-2) = 1 - 2 = -1 1 − ( − 2 ) = 1 − 2 = − 1 . Miinusarvu lahutamine on liitmine: 1 − ( − 2 ) = 3 1 - (-2) = 3 1 − ( − 2 ) = 3 .
∣ C D ∣ = ( 1 − 2 ) 2 + ( 5 − 1 ) 2 = 17 |CD| = \sqrt{(1 - 2)^2 + (5 - 1)^2} = \sqrt{17} ∣ C D ∣ = ( 1 − 2 ) 2 + ( 5 − 1 ) 2 = 17 märgid
Ülesanne 11